Narva-Jõesuu Lasteaed
Juhataja- Natalja Kaurson
Aadress: Karja 25
Tel. 35 77 224
E-post: lasteaed35 at hot dot ee
Lasteaia “Karikakar” esimene juubel
Narva-Jõesuu ainsal tegutseval lasteaial Karikakar täitus sel aastal kakskümmend viis tegevusaastat.
Kindlasti on kõigi meie linnaelanike elu olnud nii või teisiti seotud lasteaiaga, kas siis seal oma lapsepõlve, kui puud olid veel suured ja mured väikesed,veetes või oma lapsi lasteaeda saates. Lasteaed on esimene tähtis aste täiskasvanuelu alustamisel.
Loe veel
Lasteaed “Karikakar” tähistab sünnipäeva
13. märtsil täitub lasteaial “Karikakar” 25 tegevusaastat. Selle aja jooksul on koolieelse lasteasutuse ukselt suurde ellu astunud palju inimesi.
Juubeli puhul toimub 19, märtsil pidu, millest osa võtma oodatakse kõiki lasteaiast elluastunuid, nende vanemaid, endiseid ja praegusi lasteaia “Karikakar” töötajaid. Piduliku ürituse raames austatakse teenekaid töötajaid, toimub kontsert ja kaetakse teelaud.
“Lasteaia kollektiivi nimel õnnitlen ma kõiki ümmarguse tähtpäeva puhul! Lastele soovin edu ja soovide täitumist, vanematele – kannatlikkust ja rõõmu, töötajatele tervist ja pikka iga, meie lasteaiale aga õitsengut ja väärikaid lõpetajaid. Kohtumiseni 19. märtsil!
- nii jagas meiega oma emotsioone telefonivestluses Natalja Kaurson, lasteaia ”Karikakar” juhataja.
Jekaterina Gritskova
Lasteaia uudised
Lasteaia elu on kirev, tähtis, täis sündmusi, mis on suunatud lapse hinge aktiviseerimisele, emotsionaalse maailmapildi kujundamisele, üldinimlike hingeliste väärtuste omandamisele.
Pidupäevad annavad igale täiskasvanule ja lapsele eneserealiseerimise, eneseväljendamise võimaluse, annavad võimaluse tunnetada enese tähtsust, teenida ära ümbritsevate inimeste tähelepanu ja heakskiitu. Laps saab võimaluse näidata loomingulist andekust, tunda ennast näitleja, tantsija, kunstniku või sportlasena.
14.mail esitasid vanema grupi lapsed vanematele muusikalise muinasjutu “Kärbse Kärt” – see on kompleksne, kunstlik tegevus, mis kannab endas emotsionaalseid väljendusvahendeid: teatraalsus, karnevallikkus, kunstilise loomingu erinevaid žanre.
21. mail toimus lõpuõhtu “Head aega, lasteaed”.
….Lasteaed kurvastab, kahju on lahkuda, kuid lastel on aeg minna kooli…
Lõppes esimene tähtis etapp lapse elus, lõppes koolieelne lapsepõlv, algab uus, väga huvitav ja tähtis ajajärk kogu perele. Lapsed on saanud alushariduse ja on valmis õppimiseks koolis. Vanemate ülesandeks on õigesti korraldada koostöö lapsega, et aidata tal omandada oskus huviga õppida.
Lapsed võtsid osa laste joonistuste näitusest “Maailm lapse silmade läbi” – lapsele anti imeline võimalus avastada enda jaoks kunsti väljendusvahendite maailm, mida joonistuste tegemisel kasutatakse.
Osaleti vene kultuuripäevadel «Славянский венок».
Meie lapsed võtsid aktiivselt osa Narva linna päevadest, mis toimusid 1. kuni 5. juunini: need olid esimesed olümpiamängud. Isiklikus arvestuses on Ksenia Orlova olümpiamängude kuldmedali võitja.
Tantsupidu. Värvide ja liikumise pidupäev. Vaatemängu nautides täitub hing kõikehaarava rõõmuga meie laste pärast, kes on oma oskusi näidates tõelised tähed. Kogu see tulemus on pedagoogide: Marina Skopina, Žanna Šendrikova, Valentina Jegorova, Raissa Drozdova, Jelena Sapunova, Irina Seletskaja – tantsuõpetaja, Veera Lavrentsova – kunstilise arengu õpetaja,
muusikakooli pedagoogide Lada Švan, Jelena Vassilenko, Natalja Masjukova, Margarita Kišuns, kogu lasteaia kollektiivi ja lapsevanemate teene.
Suur tänu koostöö eest!
Eesti vabariigi sünnipäev lasteaias
Pidupäev – see on lapse elus tähtis sündmus, mis on täidetud ebatavaliste rõõmude ja sügavate elamustega.
Eesti rahva, nagu ka muude rahvaste elu, ei ole võimalik kujutada ette ilma pidupäevadeta. On rahvakalendrist tulenevad etnilised pidupäevad nagu Mihklipäev, Mardipäev, Vastlapäev, mida tähistatakse rahvakommete kohaselt.
24. veebruaril tähistame me oma kodumaa Eesti vabariigi sünnipäeva.
Minu armas Eestimaa,
mulle oled kallis sa.
Kõiki oled sünnitand,
kõigi pärast kannatand.
Talvel ilus lumemaa,
mõnikord ka lumeta.
Siis kui päike loojub taas,
uinub kogu Eestimaa.
/Edvin Sillaste, 8 a/
Meie riigis elab palju rahvusi, kuid neid kõiki ühendab armastus kodumaa Eesti vastu, püüd elada rahus ja sõpruses.
Mu kodumaa on väike,
siin harva paistab päike.
Taevas üpris tihti hall,
pikk ja külmavõitu talv.
Sellegipoolest on ta ilus maa,
selle vastu keegi ei saa.
Siin olla on turvaline ja hea,
seda tean ja meeles pean.
/Mariliis Müür, 8 a/
Siin sõbrad minu kõrval,
on lõbus mängida.
Täis mereõhku rinnas
siin laulab Eestimaa.
/Dmitri Komosko/
Pidu – need on ühised mängud, mille käigus laps tunnetab ümbritsevat maailma, saab võimaluse näidata oma loomingulisi võimeid, tunda ennast näitleja, tantsija või lauljana.
6.veebruaril nägid koolilapsed lasteaias S.Maršaki muinasjutu “Kaksteist kuud” motiividel loodud muusikalise muinasjutu etendust. Etenduses esinesid noored talendid vanuses 3 kuni 7 aastat: peaosi täitsid Diana Stepanova, Liisa Skopina, Ksenia Orlova, Kirill Nitšenko, Roman Stulnikov, Roman Saltun, Venjamin Toropov. Näitlejad olid üle rambipalavikust, oskasid ennast osa täites vabalt ja loomulikult üleval pidada, improviseerida miimika, žestide ja liikumise juures. See muinasjutuline etendus jättis unustamatu mulje noorte andekate näitlejate kordumatu ja võluva esinemisega. Hinge kinni hoides jälgis publik muinasjutu sündmuste arengut, elasid kangelastele kärarikkalt kaasa nende seiklustes ja tänasid etenduse lõpus esinejaid tormilise aplausiga.
Laste huvi teatritegemise vastu kujundavad ja aitavad üleval hoida kogemustega pedagoogid ja lasteaia kõikide etenduste lavastajad: Marina Skopina, Irina Seletskaja, Žanna Šendrikova, gruppide pedagoogid.
Teiseks suureks elamuseks meie lastele oli sõit Narva, külaskäigule lasteaeda “Kirsike”, kus me viisime läbi ühise spordipäeva. Lapsed said toredast päevast rõõmu suhtlemisest üksteisega ja suure energialaengu sportimisest. Sellised kohtumised arendavad lastes sallivust ja sotsiaalset suhtlemist, oskust aktsepteerida teistsugust käitumismudelit, saavad alguse teadmised heast ja kurjast.
17.veebruaril toimuval Narva lasteaedade spordivõistlusel võitleb meie 10-liikmeline meeskond koha eest finaalis!
Kaasaegne lasteaed Narva-Jõesuus: Milline see on?
Käesoleval ajal on meie maal olemas eelkooli- ja koolihariduse ning kasvatuse arengu uus riiklik programm. Selles öeldakse, et viimasel ajal mõeldakse hariduse all isiksuse suunatud arengut, millel on enam ühiskondlik suunitlus.
Uues riiklikus haridusprogrammis on juhitud tähelepanu vajadusele eelkoolihariduse sihtide ümbermõtestamisele ning laste kooliks ettevalmistamisele, arvestades sealjuures kiiresti muutuvat maailmamajandust ning kõrget konkurentsi tööturul Euroopa Liidu raames. Programmis on enim välja kujundatud kaks põhilisemat eesmärki: võrdsed võimalused hariduse saamiseks ja hariduse kvaliteet. Need tuginevad dokumentidele, mis on vastu võetud nii riigi, Euroopa Liidu kui ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt ja on ühtne alus koolihariduse, eelkooliealiste kasvatuse ja laste kooliks ettevalmistamisele.
Kooskõlas riikliku hariduspoliitika ja kaasaegse ühiskonna nõuetega tuleb muuta hariduse andmise metoodikat, mis on praegu veel orienteeritud meeldejätmisele ja loomingule, mis ei ärgita iseseisvalt mõtlema ja erinevaid oskusi valdama.
Peab muutuma ka õpetaja roll, kuid seda segab praegu veel pedagoogi elukutse madal sotsiaalne ja majanduslik staatus, mis mõjub negatiivselt õpetaja enesetundele, iseteadvusele ja tööle motiveeritusele.
Põhiprintsiibina hariduse muutumises on välja toodud tasakaaluprintsiip hariduse traditsiooniliste väärtuste ja nende täiustamise vajaduse vahel. Imponeerib püüd säilitada saavutatu, see hea, mis oli loodud eelneval perioodil, tugineda hariduse traditsioonidele. Luua uus, üldsuse nõuetele vastav, arvestades kaasaegse elu reaalsust ja jättes lammutamata varem loodu.
Ära on märgitud lasteaedade tähtis roll haridus-kasvatustöös. Laps satub lasteaias esmakordselt tema jaoks uude sotsiaalsesse, sageli multikultuursesse keskkonda, kus formeerub ja kinnistub tema suhtlemisoskus, ilmneb kalduvus vastu võtta teisi käitumismudeleid ja ladestub alge hea ja kurja arusaamisest.
Koos sellega koolieelne kasvatus ja seda enam kohustuslik aasta kooliks ettevalmistumiseks on väga tähtis õppetöösse positiivse suhtumise kujundamise vaatenurgast eriti laste jaoks, kes elavad haritust mitte väärtustavas keskkonnas. Kasvatusprotsess lasteaias peab saama adekvaatse jätku koolihariduse omandamisel.
Dünaamiline, kõrgtehnoloogiline ja globaliseeruv maailm tõstatab uued probleemid, millele haridus peab ja võib vastata. Säilitades häid traditsioone on sel vajadus areneda paindliku ja süsteemiga adapteerumisvõimelisena.
Hariduse eesmärkide, ülesannete ja suundumuste juurest läheme tutvuma lasteaiaga “Karikakar”.
Tema põhifunktsioon on kasvatada homset inimest.
Lasteaed eeldab laste jaoks suurt sotsiaalset ruumi, suurt valikut võimalusi lastele sotsiaalse kogemuse omandamiseks.
Kaasaegsetes tingimustes on lasteaed eelkooliealiste laste jaoks teine kodu, kus elukorralduse keskmes on laps. See tähendab, arvestatakse laste ealise arengu eripära. Laps on pandud pedagoogilise süsteemi keskmesse, süsteem töötab lapse tarvis tema kui isiksuse optimaalseks kujundamiseks.
Lasteaed mitte ainult ei teosta lapse kasvatamist ja arendamist, vaid toetab ka tema perekonda. Laste ajutise hooldamise võimalus eelkooliasutuses loob vanematele võimaluse enese tööalaseks realiseerimiseks, nendel tekkib vaba aeg perekonna majanduslikuks stabiliseerimiseks, mis väljendub positiivselt perekonna psühholoogilises kliimas ja omavahelistes suhetes.
Eelkooliasutuse põhifunktsioon ei seisne mitte ainult selles, et ta asendab puuduvat ema vaid tema rolli täiendamises ja laiendamises. Lasteaia pedagoogilised jõupingutused on suunatud laste füüsilise ja psüühilise tervise säilitamisele ja lapse intellektuaalsele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele arendamisele.
Natalja Kaurson, lasteaia juhataja
“Advendiaia” - pidupäeva ajalugu
Saksamaal ühes linnas elas vaimulik isa Jakob. Kui ta vanaks jäi, otsustas ta lahkuda lärmakast linnast ja minna elama väikesesse majakesse mägedes. Majakese naabruses olevas metsas oli palju väikeseid loomi: rebaseid, jäneseid, oravaid. Loomad sõbrunesid hea vanakesega. Ta toitis neid alatihti millegi maitsvaga, ja loomad ei kartnud teda ning sõid toitu hea vanataadi käest. Üks metskitseke hakkas isa Jakobit nii armastama, et tuli tema majja elama.
Isa Jakob kohtus harva orus elavate inimestega. Kui keegi oruelanikest jäi raskesti haigeks, siis saadeti isa Jakobi järele, kes tuli alati ja tõi haigele igasuguseid ravimtaimi.
Jõe kaldal leidis isa Jakob mitmesuguseid imeilusaid metslilli. Ta kaevas need ettevaatlikult välja ja istutas oma majakese juurde. Kui ilusaks muutus nendest ta majake! Nii ta elaski vaikuses ja rahus. Vahetevahel tulid ta juurde lapsed. Isa Jakob meisterdas lastele mänguasju ja jutustas huvitavaid lugusid.
Kui jõudis kätte pime aastaaeg, mõtiskles isa Jakob selle üle, et Jõulupühad on hakanud muutuma tavaliseks söömapeoks, ja tal tekkis tahtmise seda kuidagi muuta, teha see pidupäev laste jaoks eriliselt kauniks.
Ühel ööl tõusis suur torm: puud oigasid tuule käes, mets mühises kurjalt, kõmises kõu ja välgunooled lõhestasid taevast. Isa Jakob oli oma majakeses üksi, temaga oli ainult metskitseke. Kitseke jooksis hirmunult ringi, kisas kaeblikult ja rahunes ainult vanakese põlvedel kükitades. Isa Jakob sulges silmad ja palvetas. Ta palus Jumalat andestada inimestele nende tühi askeldamine ja aidata neid sellel Jõulueelsel ajal, eriti lapsi. Ja äkki, keset tuule ulgu ja tormi müha kuulis ta sõnu: ” Isa Jakob! Lastele on vaja Advendiaeda. Sina saad seda teha!”
Kes ometi seda ütles? Isa Jakob avas silmad ja nägi otse enese ees põrandal väikest rohelist maokest. Mao peas oli särav kroon, seljal sädelesid eredad täpid. Vanataat imestas ja küsis: “Kes sa oled ja kuskohast tuled?” Maoke vastas: “Sa ei tea mind, aga mina tean sind hästi – ma kuulan sagedasti sinu lugusid”.
“Ütle, kust on pärit need säravad täpid sinu seljal?” küsis isa Jakob. Ja madu vastas: “Iga kord, kui inimlaps teeb heateo, ilmub mu seljale sädelev täpike. Sina saad inimlapsi, suuri ja väikeseid, selles aidata” - “Kuid ma ei tea, mis on Advendiaed kuidas sellist aeda teha!” - “Vaata minu peale”, ütles maoke. Ta keerdus rõngasse nagu teokarp. Keskel sädeles eredalt tema kroon, õrna säraga vilkusid eredad täpikesed tema seljal. Isa Jakob sai nüüd aru, mida tal on tarvis teha. Ta süda täitus rõõmuga. Nüüd märkas Isa Jakob, et ka torm on vaikinud ja mets rahunenud - pehme lumevaip oli kogu maa endasse mässinud.
Isa Jakob läks inimeste juurde. Ta sisenes igasse majja ja rääkis nendega. Ta palus inimestelt küünlaid ja punaseid õunu ja kinkis neile ravimtaimi. Vanataat kutsus kõiki lapsi hämaruse saabumise ajaks enda juurde peole. Lapsed rõõmustasid, nad armastasid väga vanaisa Jakobit ja pidusid.
Isa Jakob naases metsa, korjas kokku rohelist sammalt, kuuseoksi, käbisid ja puukoort ning tõi kõik need metsaannid oma majja. Ta hakkas valmistama seda, millest madu oli rääkinud.
Keskele asetas taat suure küünla, selle ümber sättis ta spiraalse tee rohelistest okstest, ümberringi aga moodustas kuivanud lilledest, lehtedest, käbidest ja okstest aia. Maja lõi särama põlema süüdatud suure küünla imelisest valgusest.
Lapsed olid juba teel, rõõmsalt lärmates jooksid nad mäkke tõusval teel. Isa Jakobi majakese juurde jõudes nägid nad majas imelises õrnas valguses säravat ilusat aeda. Rohelise maona lookles okstest tee suure küünla poole. Tee alguses ulatas valge ingel lapsele punase õuna küünlaga ja iga laps tohtis läbida tee suure küünla juurde, süüdata sellest oma küünal ja valgustada selle säraga pimedat koduteed. Pidu oli rõõmus ja huvitav.
Sellel pidul oli ka üks naine. Ta tuli tagasi linna ja jutustas nähtust kõigile. Pidu hakati kordama linnas, hiljem levis see ka teistesse maadesse.
Nüüd tähistatakse meie lasteaias igal aastal detsembri alguses imetoredat pidupäeva, kui me kõik koos kõige pimedamal ajal valgustame hämarat teed valguse poole oma südamete soojuse ja valgusega.
Lasteaia uudised
Meie ei igavle:
25.septembril toimus Narva Pimeaias “Sügiskross”, millest võttis osa 23 lasteaeda. Meie linna ja lasteaeda esindasid Liisa Skopina, Diana Stepanova, Julia Šaldova, Saša Kotova, Daniil Marokin, Veniamin Toropov, Bogdan Iljin ja Roma Saltun.
Lasteaia meeskonna hoiukarpi kogunes neli auhinnalist kohta. Kurb ja muinasjutuline juhus segas Diana Stepanovat – Dianal lendas nagu Tuhkatriinul tennis jalast ja see segas tal tulla oma jooksus esimeseks. Kõik krossist osavõtnud said auhinnad. Ka lasteaeda premeeriti, tulevaste olümpiavõitjate ettevalmistamise eest.
Narva-Jõesuu lasteaed “Karikakar” tänab pr Olga Kostinat ja Narva LV kultuuriosakonda kutse eest “Sügismaratonist” osa võtta.
29.septembril tähistati lasteaias Mihklipäeva, saagikogumise ja sügiseste põllutööde lõppemise päeva. Lapsed kogunesid saali, pidu viidi läbi kahes – eesti ja vene keeles. Lastele jutustati Mihklipäeva tähtsusest eesti rahvakalendris, pidudest ja laatadest, mis sel päeval toimuvad.
30.septembril oli sünnipäevade päev. Meie “septembrilapsed” on Aleksandra Kotova, Darja Pogodina, Polina Rakova ja Nikita Serov.
1. november on ülemaailmne muusikapäev. Lasteaias esinesid kontserdiga Muusikakooli lapsed ja pedagoogid. Kontserdi konferansjee Natalia Masjukova viis lapsed endaga kaasa muusikamaailma: muusika on looduses kõikjal meie ümber, on ainult vaja osata seda kuulda. Sügisel on see sadava vihma, okstes laulva tuule ja langevate lehtede muusika.
Kontserdi avas vanamuusikaansambel. Tanja Metljova, Olesja Tumilovitš ja õpetaja Lada Švan esitasid flöötidel ühe tšehhi ja ühe itaalia muusikapala.
Lapsed kuulasid Raimond Valgre “Narva valssi” Nikolai Polunini esituses viiulil, õpetaja Irina Kosova. Marta Skopina (õpetaja Margaretta Kišuns) esitas akordionil Raimond Valgre pala “Peagi tulen tagasi su juurde”. Muusikakooli pedagoog Jelena Vassilenko esitas S.Prokofjevi “Puusõdurite marsi”.
Esines ka muusikakoolis õppivatest lasteaialastest koosnev “müraorkester” koosseisus Diana Stepanova, Liisa Skopina, Saša Kotova, Sandra Tint. Nende õpetaja on Natalja Masjukova.
7.oktoobril toimus laste reis “raamatute linna” - Narva keskraamatukogu lasteosakonda, kus toimus lastekirjaniku Boriss Vladimirovitš Zahoderi juubelile pühendatud lõbus mäng “Zahoder ja kõik-kõik-kõik”. Lapsed tutvusid poeedi-kirjaniku-tõlkija B.Zahoderi elu ja loominguga, kohtusid kirjaniku raamatutest tuttavate ja armsate kangelastega, kuulasid luuletusi ja mängisid.
16.0ktoobril käisid 30 lasteaialast Astri keeglisaalis, et treenida ja selgitada omavahelises võistluses, kes hakkab esindama meie lasteaeda Narva lasteaedade võistluses.
