Narva-Jõesuu konstaablipunkt
Kodanike vastuvõtuaeg:
esmaspäev 11.00 - 12.00
neljapäev 17.00 - 18.00
Vanemkonstaabel Sergei Aleksejev
Vanemkonstaabel Jevgeni Tkatšenko
Telefonid:
33 72 148
35 77 020
Aadress: Koidu 25, 29023 Narva-Jõesuu
Politseinumber 110 on tasuta.
Algas tuleohtlik aeg
Kuni sügisvihmade saabumiseni on Eestis tuleohtlik aeg ning kulu põletamine kõikjal rangelt keelatud. Metsa ja muu taimestikuga kaetud aladel on sel ajal keelatud ka suitsetamine. Kevadist prahti (põhk, oksad, lehed jms.) võib lõkkes põletada vaid oma krundi piires ning tuleohutusnõuded ja kohalike omavalitsuste õigusakte järgides.
Kulu põletamine on kõikjal Eestis keelatud!
Soojad kevadpäevad on sulatanud lume ning toonud nähtavale kuivanud rohu, ahvatledes inimesi seda põletama. Igal kevadel saavad päästjad hulgaliselt väljakutseid kontrolli alt väljunud kulu- ja prahipõlengutele, mis on alguse saanud tuleohutusnõuete eiramisest.
Eelmisel aastal registreeriti Ida-Eesti Päästekeskuse tegevuspiirkonnas üle viiesaja metsa/maastikupõlengu, mille tagajärjel sai vigastada üks vanem naisterahvas Tapal ning süttis neli hoonet. Põlengutega kaasnenud kahjud ulatuvad kümnetesse miljonitesse kroonidesse. Ida-Virumaal Narva karjääris ja Puhatu turbarabas puhkenud kolme suure metsa- ja turbapinnasetulekahju kustutamiseks kulus riigil eelmisel aastal üle kümne miljoni krooni. Tänavu esimene kulupõleng leidis aset 2. aprillil Narvas.
Kulu põletamise kahjulikkus on ilmselge – kahju keskkonnale, oht inimestele ja nende varale on peamised põhjused, mis peaksid inimesi enne tikutõmbamist või hõõguva suitsukoni hooletut äraviskamist panema mõtlema võimalikele tagajärgedele. Tulekahjujärgne pilt näeb välja üsna trööstitu ja seda nii hoonetes kui ka looduses aset leidnud põlengute korral. Tuli hävitab oma teel kõik elusorganismid.
Tuleb arvestada, et kulupõlengutega kaasneb ka hädaabikutsete arvu suurenemine, mille tulemusel häirekeskusesse helistajate jaoks pikeneb kõne ooteaeg, raskendades sellega nii päästjate kui ka kiirabi kohale kutsumist.
Samuti peab iga inimene teadma, et kulupõletamise keelust üleastujaid ootab ees rahaline trahv kuni 18 000 krooni ning lisaks tuleb tasuda ka keskkonnale tekitatud kahju. Üle viie hektari suuruse kulupõlengu või üle ühe hektari metsatulekahju korral algatatakse kriminaalmenetlus.
Tuleohtlikul ajal korraldab päästekeskus koostöös politsei ja keskkonnainspektsiooniga kontrollreide.
Päästeteenistuse hinnangul on parim lahendus, kui maaomanik suudab oma maad niimoodi hooldada ja harida, et ohtlik kulupõletamine ei oleks üks tema kevadtöödest.
Loe veel
Tulekahju tagajärjed on hävitavad, kuid neid on võimalik ennetad
Tänavu kümne kuuga on Eestis tulekahjudes elu kaotanud juba 71 inimest, neist 19 Virumaal (kümme Lääne- ja üheksa Ida-Virumaal). Järgmise aasta 1. juulist kohustuslik suitsuandur kindlasti aitab kaasa traagiliste õnnetuste hulga vähendamisele. Suitsuandur on kohustuslik enamike Euroopa riikide majapidamistes. Näiteks vähenes peale suitsuanduri kohustuslikuks muutumist tulekahjudes hukkunute arv Rootsis 20 protsenti. Ka Eestist võib leida palju näiteid, et suitsuandur on päästnud inimeste elu ja vara.
Loe veel
Suitsuandur päästis mitu elu ja vara
Tänavu kahe kuu jooksul on Ida-Eesti Päästekeskusel teada juba seitse juhtumit, kus suitsuandur päästis inimeste elu ja vara. Suur osa selles oli ka tähelepanelikel naabritel, kes suitsuanduri häält kuuldes kiiresti sellest häirekeskusesse teatasid.
Mõned õpetlikud näited Ida-Virumaalt. Kiviõlis Küttejõu tn kustutasid päästjad teisel korrusel korteris põlenud voodi. Tulekahju puhkemise hetkel maganud keskealise meesterahva elu päästis põlengust valjuhäälselt märku andnud suitsuandur. Kohtla-Järvel Outokumpu tn oli korteris pliidile kõrbema jäetud toit, mispeale suitsuandur tööle rakendus, inimesed vigastusteta pääsesid ning nende vara tulest puutumata jäi. Kohtla-Järvel Pärna tn kuulsid tähelepanelikud naabrid suitsuanduri häält ning tundsid trepikojas suitsulõhna. Kohalesõitnud päästjad kustutasid põleva vaibanurga. Samal ajal kedagi korteris ei viibinud, kuid kiire tegutsemisega päästeti hävingust korterielanike vara.
Omapärane lugu juhtus aga Püssi linnas, kus valvas linnakodanik häirekeskusesse teatas, et naaberkorterist on kuulda suitsuanduri vilinat. Sündmuskohale sõitnud päästjad avasid ukse ning siis selgus, et seekord oli õnneks helisenud vaid äratuskell.
Loe veel
Ohvriabi
Mis on ohvriabi?
Ohvriabi on avalik teenus, mille eesmärk on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet. Toimetulekuks vajab ohver nii emotsionaalset tuge kui informatsiooni selle kohta, millist abi tal on võimalik saada. Õigeaegne abi hoiab ära ohvri iseseisva toimetuleku halvenemise ja ka võimaliku töökaotuse.
Kellel on õigus ohvriabile?
Õigus ohvriabile on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise; füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabi saab iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Abi saamise eelduseks ei ole kuriteo toimepanemine.
Loe veel
Esmaseks nõustamiseks makserakuste korral võib pöörduda ohvriabitöötaja poole
Majanduslanguse süvenedes on pikkamööda aga kindlalt kasvanud võlglaste sihtgrupp, kes ei suuda oma elukorraldusega enam ise hakkama saada ja vajab professionaalset abi väljastpoolt.
Sagenenud ongi juhtumid, kus ka ohvriabitöötajate poole pöörduvad abisaamiseks inimesed, kellel on tekkinud üle jõu käivaid maksekohustusi ehk teisisõnu öeldes SMS-laenu ohvreid.
Loe veel
Talveks küttekolded korda!
Seoses kütteperioodi algusega tuletab päästeteenistus inimestele meelde, et tuleks üle kontrollida kütteseadmed ning pühkida korstnad. Korrast ära kütteseadmed, nende vääriti kasutamine, hooldamata ja järelevalveta jätmine jms. tuleohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raskeid tuleõnnetusi.
Jälgima peab, et hoone korsten ja suitsulõõrid on pragudeta ja puhtad. Kütteseadme ostmisel tuleb veenduda selle kasutamisjuhendi olemasolus ning selle puudumisel seda müüjalt nõuda. Pliiti, maja- ja/või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt, vastavalt kasutajajuhendile. Kütte- ja soojendusseadmeid ei tohi jätta järelevalveta. Küttekollete läheduses ei tohi hoida küttematerjali ega muid kergestisüttivaid materjale. Kütteseadmeid tuleb hooldada regulaarselt, sest puhastamata korstnates/lõõrides koguneb tahm ja nõgi, mis süttides võivad põhjustada tulekahju.
Ida-Eesti Päästekeskuse tegevuspiirkonnas on käesoleval aastal hooletusest kütteseadmete kasutamisel puhkenud 12 tulekahju. Hukkus üks, vigastada sai kaks ning vigastusteta päästeti üks inimene. Rikkis kütteseadmed on põhjustanud 15 tulekahju. Nõgi süttis suitsulõõris üheksal korral.
Täiendavat infot korstnapühkimise kohta saab päästeala infotelefonilt 1524 ja veebileheküljelt: http://www.korsten.ee
Turvalist kütteperioodi!
Metsade tuleohutus
Ida – Viru maavalitsus teatab :
Ida-Eesti Päästekeskus edastas teatab:
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) hinnangul, et kogu Eestis 18.06.2008 seisuga on metsade tuleohu klass I, mis tähendab, et tuleohtu ei ole. Pidades silmas, et isikute liikumis- ja tegutsemisvabadust pole mõtet ülemäära takistada, teeme kohalikele omavalitsustele ettepaneku tunnistada kehtetuks kõik piirangud seoses võõras metsas viibimisega ning metsa kasutamisega puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks ning rekreatsiooniks. Palume esimesel võimalusel edastada info kõigile Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele ning teave piirangute lõpetamisest Ida-Eesti Päästekeskusele.
Suitsuandur päästab elu!
Päästeameti andmetel leiab enamik tulesurmadest aset eluruumides puhkenud tulekahjude tagajärjel. Igal aastal hukkub Eestis tuleõnnetustes keskmiselt 130 inimest. 2006. aastal oli hukkunuid 164, kellest 80% kaotas elu oma kodus öösel aset leidnud tulekahjus. Ida-Virumaal hukkus mullu tulekahjudes 24 ja Lääne-Virumaal 20 inimest, tänavu üheksa kuu jooksul Ida-Virumaal viis ja Lääne-Virumaal kümme inimest.
Loe veel
Kodud tuleohutuks
Talveks küttekolded korda!
Seoses kütteperioodi algusega tuletab päästeteenistus inimestele meelde, et tuleks üle kontrollida kütteseadmed ning pühkida korstnad. Korrast ära kütteseadmed, nende vääriti kasutamine, hooldamata ja järelevalveta jätmine jms. tuleohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raskeid tuleõnnetusi.
Loe veel
