Esileht
 
Uudised
Üldinfo
Ajalugu
Sümbolid
Elanikud
Sõpruslinnad
Asutused linnas
Linna kaardid
Meedia
Fotoalbum
Sõiduplaanid
Telefonid
Parkimisinfo
KOOLITOETUS
PÕLLUMAJANDUSLOENDUS
Kasulikud lingid
 
Ida-Viru Maavalitsus
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Kohalike omavalitsuste portaal
Sillamäe linn
Narva linn
Kirderanniku koostöökogu
 

 

Narva-Jõesuu linna ajalugu

Nimesaamislugu

“ Heal lapsel mitu nime “, ütleb rahvasuu. Nii mitmekesiselt ja rikkalikult kui Narva-Jõesuu, ei ole Eestimaal vist küll ühtegi asustatud paika nimetatud.

Narva-Jõesuu esimest nime Hungerburg kasutati esmakordselt 28.08.1684.a. Legendi järgi tuli selline nimi Narva-Jõesuule saksa kaupmeestelt, kes merehätta jäädes rannast toitu ei leidnud. Hungerburgi nimi säilis ametidokumentides kuni 1922.a. Rohkesti tarvitati ka nimetusi Mündung ja Seemündung. Keerukas saksakeelne nimi oli kohalikule rahvale vххras, seepдrast kasutati lihtsat omaseks saanud väljendit Meresuu. On tarvitatud ka Mьndung-Hungerburg ja 10.12.1877.a. eelistati ühendit Narowa-Mündung. Kahekümneaastate algul nimetati kuurorti Narova-Jõesuuks. Peagi muutus see Narva-Jõesuuks.

Rahvastik

Esimene teave Narva-Jõesuu rahvastikust pärineb 17. sajandi lõpust. 1688.a. võeti Kudruküla mõis , mille alla käis ka Hungerburg, Kuningliku Reduktsioonikomisjoni käsul Narva bürgermeistritelt ja raelt ära.16.04.1688.a. kinnitas Rootsi kuningas Karl XI esimese Hungerburgi elanikkonna. 1874.a. kui hakati välja andma ehituskrunte, kasvas kiiresti elanike arv. 1885.a. oli eraldatud umbes sada krunti.
1922 – 2336; 1929 – 1828, 1934-1635; 1938-1462;
1970.a. elas Narva-Jõesuus 3527 inimest, aasta-aastalt väheneb põliselanike osatähtsus. 1991.a. elas 4859 inimest, 1998.a. 3337 inimest.
Käesoleval ajal elab Narva-Jõesuus ca 3055 elaniku.

Narva-Jõesuu kalurikülana

Narva-Jõesuu kalurikülana

16. sajandi alguses lubas Liivi ordumeister Wolter van Plettenberg Narva linnakodanikel ehitada Soome lahe kaldale hütte ja hooneid kalapüügiriistade ja paatide hoiuks. Narva elanikud nimelt tohtisid kalastada vaid merel, sest jõgi oli jaotatud Narva foogti nong Kudruküla ja Vepsküla talupoegade püügipiirkondadeks. Aastaringselt kasutatavaid elumaju merekaldale ehitada ei lubatud, samuti oli seal keelatud kaubitsemine ja kõrtsipidamine. Nende piirangute tõttu ei saanud Narva-Jõesuu aladele 16. sajandil püsivat asustust tekkida. Kevadest sügiseni merel kalastati ning saak veeti Kudrukülla ja Narva.


Loe veel

 
Sisukaart | Laiendatud otsing

Pildigalerii Sisukaart